Ettevõtjad lööksid platsi puhtaks

Audiitor- ja nõustamisettevõte KPMG Baltics korraldatud maksukonverents eelmisel nädalal tõi kokku maksueksperdid ja ettevõtjad, kes arutlesid, kas Eestis on ettevõtluse reguleerimise ja kontrollimisega üle piiri mindud ja mida tuleks teha, et ettevõtlusele hoogu juurde anda.

Tavidi kullasuuna juht ja ekspoliitik Meelis Atonen leidis, et Eesti majandusele aitaks kaasa see, kui kaotataks ära kõik tulumaksusoodustused. “Minu peas on asjad lihtsad – arvan, et maksukoormus peaks olema võimalikult madal, lihtne ja ühetaoline,” ütles ta. “Loen oma endiste poliitikutest kolleegide soovitusi, et teeme aina selles ja tolles sektoris maksusoodustusi, kuid need soodustused tulevad ju kellegi teise arvel,” lisas Atonen. Tema sõnul tekib küsimus, kas Eestis on siis ettevõtteid, kes elavad niivõrd hästi, et neid peaks teiste arvel rohkem maksustama.

Ei tahagi soodustust saada

“Olen ju ka ettevõtja. Ühelt poolt olen egoistlik ja mõtlen, kuidas nutsu enda taskusse saada. Teiselt poolt jällegi mõtlen, mille arvel see soodustus mulle tuleb ja nii kaob mul igasugune soov seda saada,” rääkis Atonen.

Ta tõi näiteks sportimise ja terviseedendamise erisoodustusmaksu – see on tema arvates lihtne näide, kuidas minnakse üksiku asja pärast kogu süsteemi lõhkuma. “Näiteks ma teen sellist sporti, millelt ma ei oskagi soodustust küsida – ma käin võsa all jooksmas! Kas anname siis ketsidele soodustuse? Mõni vend ostab siis ketsid, saab soodustust neilt, ja läheb hoopis diskoteeki,” arutles Atonen. Atoneni sõnul on keeruline sportimisele maksusoodustust teha nii, et see tõesti edendaks sportimist kõigi jaoks võrdselt ega oleks vaid fitnessklubidele eelise andmine.

Nortali juhatuse esimehe Priit Alamäe sõnul võiks Eesti olla riik, mis murrab viimased 150 aastat kehtinud maailmakorra – vähendab bürokraatiat ja lihtsustab asjaajamist. “Kaotame ära sellise asja, nagu on avaldus. Lihtne näide – kui sa tead, et sul on õigus saada pensioni, siis miks sa peaksid selleks veel avalduse kirjutama?“ arutles Alamäe.

Alamäe sõnul võiks olla nii, et kui riik ei ole inimest mingi kohustuse olemasolust teavitanud, siis seda kohustust ei eksisteerigi. Ta selgitas, et ebaselguste, topelttöö ja ülereguleerimise vältimiseks peaks riik võtma kohustuse iga inimest teavitada kõikidest tema õigustest ja kohustustest. Seda eeldusel, et inimese või ettevõtte kohta on olemas kehtivad andmed. Kui riik pole suutnud inimest või ettevõtet tema kohustustest informeerida, siis järelikult seda kohustust polegi. Sellisele mõtteviisile annab Alamäe sõnul suure eelduse see, et Eesti on e-riik.

Peale selle võiks Alamäe sõnul ära kaotada ametkondade 30 päeva printsiibi. “Keegi ei tea, miks on vastamiseks aega 30 päeva. Muudame selle näiteks seitsmeks päevaks? Inimesed harjuvad ümber ja see kiirendaks protsesse. Julgust on vaja,” rääkis ta.

Samal teemal kirjutas Alamäe ka Eduka Eesti arvamuskonkursil, kus žürii valis tema ettepanekud parimate hulka.

Ettevõtjatele oma portaal

Rahandusministeeriumi maksu- ja tolliameti asekantsler Dmitri Jegorov toetab Alamäe ideed. Null­bürokraatia on miski, millele tuleks tema sõnul tõsiselt mõelda.

Jegorov meenutas kunagist ettepanekut kaotada ära kõik kohustused, mille kohta need kehtestanud ametkonnad ei oska põhjendada, miks neid ilmtingimata vaja on. Tal on enda sõnul ääretult kahju, et Eestis pole juletud seda ettepanekut ellu viia. “Nii saaks platsi puhtaks ja saaksime kehtestada vaid olulised kohustused,” rääkis ta.

Jegorov lisas, et võiks rajada platvormi, kus oleks kokku kogutud kõik ettevõtlusega seotud kohustused, nõuded ja dokumendid. Nii saaks tema sõnul igaüks, kes soovib rajada oma ettevõtte, kõik vajaliku informatsiooni ühest kohast ega pea jooksma erinevate ametite vahel.

Riik peab seadma kümme sihti

Jegorov ütles, et riik peaks valima kümme valdkonda, mida eelisarendada. Tema sõnul on meil liiga suur usk maksusoodustustesse. “Põhiküsimus on, mida me tahame Eestis arendada. Peame vaatama, kas meil on näiteks mingisuguseid maavarasid, milline on meie geopoliitilise asukoha eelis, kas meil on riigis piisavalt asjatundlikke inimesi, et mingi valdkonnaga tegeleda. Teeme põhjaliku analüüsi ja siis vaatame, kas maksusoodustused aitaksid neid sektoreid,” arutles ta.

Jegorov märkis, et Atonenil oli õigus, öeldes et ühe ettevõtte maksusoodustuse maksavad kinni teised.  Samas usub ta, et mingit positiivset tõuget erisoodustused siiski annavad.